Kanadal on maailma suuruselt kolmandad naftavarud, mis asuvad enamasti naftaliivates.Kuigi õliliiva ja põlevkivimaardlaid leidub kõikjal maailmas, on Alberta õliliivad vesiniisked, mistõttu on bituumeni kaevandamine võimalik ainult kuuma vee abil.Lisateave selle ainulaadse maardla ning mõnede selle keemiliste ja füüsikaliste omaduste kohta.
Õliliivad on lahtised liivamaardlad, mis sisaldavad väga viskoosset naftavormi, mida tuntakse bituumenina.Need konsolideerimata liivakivimaardlad koosnevad peamiselt liivast, savist ja bituumeniga küllastunud veest.Õliliiva nimetatakse mõnikord tõrvaliivaks või bituumenliivaks.
Alberta õliliivade täpne koostis võib isegi sama geoloogilise formatsiooni piires olla väga erinev.Tüüpiline õliliivamaardla sisaldab umbes 10% bituumenit, 5% vett ja 85% tahkeid aineid.Samas võib bituumenisisaldus mõnes piirkonnas ulatuda 20%-ni.
Õliliiva ladestuses sisalduvad tahked ained on enamasti kvarts-ränidioksiidliiv (tavaliselt üle 80%), milles on väike osa kaaliumpäevakivi ja peensavi.Savimineraalid koosnevad tavaliselt kaoliniidist, illiidist, kloritist ja smektiidist.Kõrge peenosakeste sisaldusega maardlad on tavaliselt madalama bituumenisisaldusega ja neid peetakse üldiselt madalama kvaliteediga maagiks.Peened sisalduvad maardla veefaasis.
Veesisaldus võib samuti väga varieeruda, peaaegu nullist kuni 9%ni.Üldjuhul on suurema veesisaldusega lõikudel ka vähem bituumenit ja rohkem peeneid.Õliiiva ladestuses sisalduv vesi (tavaliselt viidatud kui konnaatvesi) kannab endaga kaasa mitmeid lahustuvaid ioone, sealhulgas naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, kloriidi ja sulfaati.Trahvid kipuvad kogunema maardlasse, mida mõnikord nimetatakse saviläätseks.
Tavatarkus ütleb, et liivaterad on kaetud veekihiga, kuigi seda teooriat pole kunagi tõestatud.Vesi, liiv, savi ja bituumen segunevad õliliiva maardlas.